Sellelt lehelt leiad meie mõtteid, mis on esile kerkinud töös iseenda ja klientidega.

ANDESTAMINE - SUURIM KINK ISEENDALE

Andestamise vabastavast toimest ja sellest, kui oluline on lasta lahti kõigest vanast ja piiravast, on palju räägitud. Senimaani olen sellest teemast kuidagi pealiskaudselt üle libisenud ja arvanud, et kui saavutan mõistmise, siis andestamine tuleb iseenesest. Suures osas see nii ongi, teisalt jälle mõistan nüüd, et andestamine protsess ise on ka väga oluline (vähemalt minu jaoks).

LOE EDASI



ELAMINE ISEENDAST SUUREMANA

Minu isa on kogu elu, liigutuspisar silmanurgas, rääkinud oma suhetest tema isa, minu vanaisaga. Tema sõn

ad “Isa ei olnud mulle mitte isa vaid sõber, kellega sain rääkida kõigest”, on mulle alati olnud imetluse ja ehk veidi

ka

kadeduse allikaks. Mina sain olla tunnistajaks nende suhetele, kui isa oli juba täiskasvanu, kolmekümnendale eluaastale lähenev mees. Ja pean tunnistama, et nende suhted vanaisaga olid tõepoolest väga lähedased.

LOE EDASI


TEEKOND OHVRIROLLIST TÕELISE MINANI


Ohvrirolli kogevad kõik, kes on sattunud sõjakeerisesse või suuretsse õnnetustesse. Selline olukord on oma olemuselt dramaatiline ning äärmiselt ebaturvaline ja inimene kes sellesse satub, on tõeliselt raskes ja mõnikord isegi väljapääsmatus seisus. Sageli aga oleme ohvrirollis ka siis, kui pealtnäha pole olukord sugugi nii trööstitu, et midagi ette võtta ei saaks. Asjaosalisele endale tundub probleem aga täiesti lahendamatu.Kuidas väljendub ohvriroll igapäevases elus?


LOE EDASI

ARMASTUSE VASTAND ON HÄBI

Unustusse saadetud vajadused ei kao kuhugi, need on sügaval alateadvuse pimedas keldris, lukkude ja riivide taga, kogu maailma eest peidus, sest nende nägemine põhjustab teadaolevalt teiste poolt tõrjumise, halvakspanu ja hülgamise. Maailmale nähtav saab olla ainult see osa minust, mis on saanud positiivse peegelduse – see os

a, mis emale meeldib. Nii võibki kõrvaltvaatajale tunduda, et tubli ema on kasvatanud hea lapse kes on viks, sõnakuulelik ja viisakas.

LOE EDASI



TASAKAAL PEREKONNAS SAAB ALGUSE TUNNETE LUBAMISEST

Kui hoiame mingit osa endast oma teadlikkusest eemal, oleme sellega tegelikult väga aktiivselt tegevuses. See algab tavaliselt mingi tunde tahtliku varjamisega perekonna eest, hiljem kaotame ka ise selle silmist, kuid see tunne on vaatamata sellele kogu aeg olemas, ähvardades iga hetk uuesti välja ilmuda.

On kurb ja valus kuulata ja vaadata inimest, kes on oma elust juba esimesed 40-50 aastat ära elanud ega tea ikka veel kes ta on ja mida ta tahab ning vajab. Et seda teada, oleks vaja ennast tunda, aga tunda ei saa, sest enamik TUNDEID pole lubatud. Tundeid enam ei tekigi. Või õigemini ? tekib küll, aga need kaovad peitu enne kui neist aimu saab. Sellistel inimestel on tavaliselt lapsed, kellega hakkama ei saa, probleemid suhetega, tervisega, töökohaga. Tundub, et ainult probleemid ongi ? kes siis kust otsast neile läheneb. Eranditult kõik jõuavad üsna kiiresti iseendani ? oma allasurutud tunneteni, ?ära unustatud? valuni ja ainult siitkaudu läheb tee kõigi väliste probleemide lahenduseni. Kõlab kli?eena, aga nii see on: meid ümbritsev on ainult meie sisemaailma peegeldus. . LOE EDASI


KUI POSITIIVNE TAGASISIDE PARANDAB SINU ENESEUSALDUST, SIIS MÕTLE UUESTI - SEE LOOGIKA ON OLEMAS VAID INIMESE PEAS

Hiljuti sattus mulle kätte artikkel, milles Soome koolitaja ja kirjanik Niko Leppänen arutleb eneseusalduse teemal. See kirjutis kõnetas mind väga ja kutsus kaasa mõtlema. Iga laste seltskonnas viibinud täiskasvanu on näinud, kuidas lastel on kasutada piiritu eneseusk. Tavaliselt pole 3-4 aastasel probleemi laulda täiest kõrist ja piiramatu entusiasmiga toatäiele külalistele: ?Kauges küülaas, vanaema juuuureees...!?. See laps ei ole veel õppinud hindama ennast ja oma oskusi teiste tagasisidest lähtuvalt. Ta on täiesti veendunud ja kindel oma esituse õigsuses ja headuses. LOE EDASI

KES VASTUTAB LEMMIKLOOMA EEST?

Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada lemmikloomadest ja lastest. See teema tuletab ennast meelde, kui kuulen vanemaid kurtmas oma laste üle, kes neile võetud lemmiklooma eest vastutamisega hakkama ei saa... LOE EDASI







NAISEKS OLEMISE VÄLJAKUTSED TÄNAPÄEVA MAAILMAS

Naised on võimekad, andekad, ilusad ja targad. Ainus asi, mis nende elust puudub on õnnelik paarisuhe. Karm tõde on see, et sellise naise elus ei olegi mehele kohta ? ta saab ise väga edukalt mehe rolliga hakkama. Pigem jääb sellisel puhul vajaka hoopis naiselikust energiast. ... LOE EDASI






VASTUTUSEST, VABADUSEST JA TÄISKASVANUKS SAAMISEST.


Suures osas on enda elu eest vastutuse võtmise raskused seotud oskamatusega kasutada oma tundeid, kui hindamatut ressurssi elu mõistmisel ja korraldamisel. Sisuliselt tähendab iseenda eest vastutuse võtmine täiskasvanuks saamist. Alates hetkest, kui väljume ohvrirollist, saame hakata kasutama kogu oma väge... LOE EDASI




KUI LAPSEST SAAB PIKSEVARRAS VANEMATE VAHELISES SUHTES

Kui suhtemuster on vigane, soovitakse teise tähelepanu täielikult endale saada ja kõik muu, mis teda köidab, on takistuseks ja tuleb kahjutuks teha Mitte selleks, et haiget teha ja ka mitte selleks, et see teisele kuuluv eriliselt vajalik oleks, vaid ikka ainult selleks, et saada KOGU tähelepanu endale. Paradoksaalne on siinjuures see, et reeglina on need teise inimese huvid ja eripärad just needsamad, mille pärast ta nii ligitõmbav tundub. Selle asemel, et võtta teise abiga oma ellu vastu kõik see ihaldusväärne, mis temaga kaasas on, hakatakse seda hoopis hävitama... LOE EDASI



ALLASURUTUD TUNDED PÄRANDAME LASTELE

Lapsed on avatud, neil on otseühendus kõiksusega, nad usuvad imedesse ja nende armastus on tingimusteta ja kõikvõimas. Nad peegeldavad meile meie tõelist väärtust ja elueesmärki. Kui oskame seda näha ja hinnata, oleme just nii kõikvõimsad ja imelised, kui meie lapsed meid näevad. See armastus tuleb lihtsalt vastu võtta, ilma kahtlustesta, lihtsalt uskudes ja usaldades...  LOE EDASI



.VASTUTUSEST, VABADUSEST JA TÄISKASVANUKS SAAMISEST.

Suures osas on enda elu eest vastutuse võtmise raskused seotud oskamatusega kasutada oma tundeid, kui hindamatut ressurssi elu mõistmisel ja korraldamisel. Sisuliselt tähendab iseenda eest vastutuse võtmine täiskasvanuks saamist. Alates hetkest, kui väljume ohvrirollist, saame hakata kasutama kogu oma väge. ... LOE EDASI


ELU ÕPPETUNNID OMANDAME LÃBI TUNNETE

Õeldakse, et kaotust ei eksisteeri: kui ei võida lahingut, võidad õppetunni. Jah, kuidas saakski alati esimesel korral kohe võita? Ilma kogemuste, teadmiste ja oskusteta? Mõnikord võib ju õnneks minna, aga kui alati nii oleks, siis kaoks peagi igasugune motivatsioon midagi uut õppida ja areneda. Ja kui puudub suund, kuhu liikuda, pole see ju enam mingi võit, vaid hoopis igav, mõttetu, sihitu kulgemine... LOE EDASI


KUI EI TEA, KUST ALUSTADA...

Kunagi pole nii, et kuidagi enam edasi ei saa. Mõnikord tundub, et on ainult üks lahendus, aga alati on mitu. On hetki, kui lihtsalt pole jõudu, et eemalduda ja kõrvalt vaadata. Võib-olla aitab teadmine, et aeg-ajalt on kõigiga nii. Jaksu pole, energia on otsas, ei ole mingit soovi midagi teha... Mida siis teha?     LOE EDASI



SOOJUS VÕI DÜNAMIIT?

Hiljuti tegime isaga maal järvejääle lõkke, et metsaalust koristades tekkinud prahti põletada. Lõke oli päris võimas ja mingil hetkel hakkas mulle tunduma, et kui kuumus püsib, sulatab see järvejäässe augu ja meie lõke kukub vette. Rääkisin oma mõttest isale ja tema ütles seepeale:?Ega tuli pole.dünamiit, mis liigub selles suunas, kus on suurem vastupanu. Soojus liigub ikka ülespoole.?... LOE EDASI



JOHARI AKEN

Psühholoogias on ammusest ajast kasutusel mõiste Johari aken. See näitab kuidas inimene kasutab teavet enda ja teiste kohta. Läbi Johari akna vaadates jaguneb teadmine isiksuse kohta neljaks.
AVATUD ALAS on info, mida tean enda kohta ise ja teavad ka teised.
VARJATUD ALAS asuvad minu saladused, mida hoian endale; minu hirmud, mida teistele avaldada ei julge - mina tean, teised ei tea.
PIME ALA peidab endas kõike, mida ma ise enda juures märgata ei oska, samas kõik teis... LOE EDASI


ÄREVUSE ÕPPETUNNID

Ühel õhtul teraapiaseanssi lõpetades tabasin ennast ootamatult tuttavast olukorrast: kiirustasin närviliselt, sest seanss oli veninud pikemaks kui plaanitud ja mul oli sees midagi paanikalaadset. Püüdsin kiiresti-kiiresti oma asjad kokku korjata ja koju tormata. See oli minu jaoks nii tuttav seisund, et on siiani toimunud täielikul autopiloodil. Sel õhtul aga sain tundel sabast kinni: kuhu ma õigupoolest kiirustan? Kellele ma pean oma saabumisest aru andma?...
LOE EDASI


VASTUTUS ISEENDA EEST ANNAB VABADUSE

Viimasel ajal satun ikka ja jälle kokku vastutuse teemaga. Ilmselt on see oluliseks õppimiskohaks olnud kogu minu elu, kuid viimased pool aastat olen saanud vastutust kui nähtust vaadelda lähemalt ja erinevate nurkade alt.
Olen endale teadvustanud just seda osa oma Minast, kes kipub liiga palju ja kergesti teiste vastutust enda peale võtma. Kuna olen sellega mitmel korral sattunud üsna äärmuslikku olukorda, annan endale aru, et ilmselgelt...
LOE EDASI


KA RÕÕMUS LAPS VAJAB TÄHELEPANU

Neli ja pool aastat terapeudiõpinguid on mind korduvalt kokku viinud Haavatud Lapsega, kes elab minu sees. Olen halastamatult ja kohati isegi hulljulgelt sukeldunud olukordadesse, mis mulle minevikus on hirmu ja valu põhjustanud. See kõik on Haavatud Lapse esile tõstnud, nähtavaks teinud ja teda mõistma pannud, mis on olnud valus, kuid väga silmiavav ja tervendav kogemus.
Ühtepidi on need kogemused ja taipamised mind palju aidanud; olen muutun... LOE EDASI



MÄRKA SEDA LAST, KES SA KUNAGI OLID

Ikka tuleb ette hetki, kus tunneme pettumust, valu, kurbust, viha jne... See on paratamatu ja kuulub inimeseks olemise juurde. Mõnikord aga on halb tunne ebaproportsionaalselt suur võrreldes sündmusega, mis selle esile kutsus. Põhjus on selles, et suurem osa sellest tundest on pärit minevikust ja tõenäoliselt juba lapsepõlves alguse saanud. Oma teadvusega ei oska me kuidagi nende kahe sündmuse (selle, mis just juhtus ja minevikus juht...
LOE EDASI


VABADUS JA ELURÕÕM - IGAÜHE ÕIGUS

Inimene tahab olla vaba, elada ilma piirangute ja takistustesta. Tõeline vabadus eeldab täielikku vastutust oma elu eest. Ilusad sõnad, aga mida see tähendab? Väikesed lapsed on oma vanematest või hooldajatest täielikult sõltuvad. Nende heaolu ja ellujäämisvõimalused on otseselt seotud sellega, kas keegi võtab vaevaks neid toita, kasida ja neile turvalist elukeskkonda pakkuda. LOE EDASI