JOHARI AKEN

Psühholoogias on ammusest ajast kasutusel mõiste Johari aken. See näitab kuidas inimene kasutab teavet enda ja teiste kohta. Läbi Johari akna vaadates jaguneb teadmine isiksuse kohta neljaks. 


Selle pildi teadvustamine aitab mõista, miks me ei suuda näha endast terviklikku pilti, alati on „midagi veel“.
Kui uurin pimedat ja varjatud ala, tutvun oma alateadvusega, oma hingega. Õpin usaldama oma intuitsiooni – seda sõnadeta häält enda sees. Mida rohkem valgust sinna suunan, seda paremini endaga tuttavaks saan, seda suuremat osa endast näen. Hing ei mõtle ega räägi, ta tunneb ja teab.

Enda sügavustest võin leida unarusse jäänud andeid või hoopis midagi täiesti uut ja vägevat, millest aimugi polnud. Esile võib kerkida ka seda, mida esimese hooga omaks ei taha tunnistada. Ta on olemas hoolimata sellest, kas ma seda endale tunnistan või ei. Kui ma seda peidan, võib ta sealt varjust välja hüpata päris väikese käivitava sündmuse mõjul, tavaliselt täiesti ootamatult ja ebasobival kohal. Kui julgen vaadata, siis näen!

Kui näen ennast koos kõigi oma erinevate külgedega, siis see on suurepärane võimalus õppida ennast juhtima! Mida suuremat osa endast teadvustada suudan, seda osavamalt suudan ennast juhtida. Enda puuduste varjamisele kulub kolossaalsel hulgal energiat. Pruugib see raske kandam maha visata, kui kogu elu muutub märgatavalt kergemaks ja lihtsamaks.

Holistilisel rännakul on turvaline võimalus tutvuda enda pimeda ja tundmatu alaga, selle osaga, mida ei julge või ei oska ise vaadata. Võib otsida vastuseid küsimustele, mis on hetkel olulised, aga lahendust esmapilgul ei näe. Rännakud on täis üllatusi ja avastusi! Õiged vastused on igaühes olemas. Terapeut on see, kes suunab inimese iseenda juurde, aitab leida üles selle, mis on olemas, aga millegipärast kaduma läinud. Seda avastades saab olla oma elu teadlik juhtija, oma elu peremees.


06.01.2017 Kaja